Elukvaliteedi paranemisega pööravad inimesed üha enam tähelepanu riietuse, toidu, eluaseme ja transpordi kogemustele ning õnneindeks jätkab tõusu. Diabeet ei ole kunagi ühe inimese, vaid inimrühma asi. Meie ja haigus oleme alati olnud kooseksisteerimise seisundis ning oleme pühendunud ka haigusest tingitud ravimatute haiguste lahendamisele ja ületamisele.
Nagu me kõik teame, on insuliin parim viis diabeedi kontrolli all hoidmiseks, kuid mitte kõik diabeetikud ei kasuta insuliini, sest insuliinisüstidest tingitud füüsilised või psühholoogilised probleemid heidutavad diabeetikuid.
Võtame näiteks fakti, et insuliini tuleb süstida nõelaga, mis blokeerib 50,8% patsientidest. Lõppude lõpuks ei suuda kõik inimesed oma sisemistest hirmudest nõelaga torkamise ees üle saada. Veelgi enam, küsimus pole ainult nõela torkamises.
Diabeediga patsientide arv Hiinas on jõudnud 129,8 miljonini, mis on maailmas esikohal. Minu riigis kasutab vaid 35,7% II tüüpi diabeediga inimestest insuliinravi ja valdav enamus patsientidest insuliinisüste. Siiski on traditsioonilise nõelasüstimisega endiselt palju lahendamata probleeme, näiteks valu süstimise ajal, suurenenud nahaalune induratsioon või nahaaluse rasvkoe atroofia, naha kriimustused, verejooks, metallijäägid või vale süstimise tagajärjel purunenud nõel, infektsioon...
Need süstimise kõrvaltoimed suurendavad patsientide hirmu, mis viib insuliini süstimise vale tajumiseni, mõjutab enesekindlust ja ravijärgimist ning viib patsientidel psühholoogilise insuliiniresistentsuseni.
Kõigile ootustele vaatamata saavad suhkrusõbrad lõpuks psühholoogilistest ja füsioloogilistest takistustest üle ning pärast süstimise selgeks saamist on järgmine asi – nõela vahetamine – viimane piisk karikasse, mis suhkrusõpru purustab.
Uuring näitab, et nõelte taaskasutamine on äärmiselt levinud nähtus. Minu riigis esineb 91,32%-l diabeetikutest ühekordselt kasutatavate insuliininõelte taaskasutamise nähtus, kusjuures iga nõela on keskmiselt 9,2 korda kasutatud, millest 26,84%-l patsientidest on nõela korduvalt kasutatud rohkem kui 10 korda.
Pärast korduvat kasutamist nõela jäänud insuliin moodustab kristalle, blokeerib nõela ja takistab süstimist, põhjustades nõela otsa nüristumist, suurendades patsiendi valu ning põhjustades nõelte purunemist, ebatäpseid süstimisannuseid, metallkatte koorumist kehalt, kudede kahjustusi või verejooksu.
Nõel mikroskoobi all
Alates diabeedist kuni insuliini kasutamise ja nõelasüstideni on iga progresseerumine diabeetikutele piin. Kas on olemas hea viis, kuidas vähemalt võimaldada diabeetikutel insuliinisüste saada ilma füüsilise valuta?
23. veebruaril 2015 avaldas Maailma Terviseorganisatsioon (WHO) dokumendi "WHO juhised meditsiiniliselt ohutute süstalde intramuskulaarsete, intradermaalsete ja subkutaansete süstide kohta", milles rõhutatakse süstalde ohutusnäitajate väärtust ja kinnitatakse, et insuliini süstimine on praegu parim viis veresuhkru kontrollimiseks.
Teiseks on nõelavabade süstalde eelised ilmsed: nõelavabadel süstaldel on lai jaotumine, kiire difusioon, kiire ja ühtlane imendumine ning need kõrvaldavad nõelasüstist tingitud valu ja hirmu.
Põhimõtted ja eelised:
Nõelavaba süstal kasutab "rõhujoa" põhimõtet, et suruda ravimitorus olev vedelik läbi mikropooride, moodustades nõelavaba süstla sees oleva rõhuseadme tekitatud rõhu abil vedelikukolonni, nii et vedelik tungib koheselt inimese epidermisse ja jõuab nahaalusesse koesse. See jaotub naha alla hajusalt, imendub kiiremini ja toimib kiiresti. Nõelavaba süstijoa kiirus on äärmiselt suur, süstimissügavus on 4-6 mm, ilmne kipitustunne puudub ja närvilõpmete stimulatsioon on väga väike.
Nõela süstimise ja nõelavaba süstimise skemaatiline diagramm
Hea nõelavaba süstla valimine on insuliinisüsti vajavate patsientide jaoks teisejärguline garantii. TECHiJET nõelavaba süstla sünd on kahtlemata suhkrusõprade evangeelium.
Postituse aeg: 18. okt 2022